Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi (end Võru I Keskkool) arvutihariduse lugu
Arvutialast haridust on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis antud juba 1980-ndate algusest.
Toona toimus see paberi ja pliiatsiga ning kevadise praktikumiga Nõo keskkooli arvutiklassis arvutiga NAIRI.
Üks esimesi novaatoreid oli õpetaja Mati Siim.
Põgusalt arvutipargist ja nende hooldajatest.
Aastal 1986 toodi kooli esimesed AGAT arvutid (10).
Nendega asusid tööle õpetaja Henn Tarro ning õpilased.
Üksteist toetades loodi uusi digitaalseid väärtusi järgnevatele põlvedele.
1989. aastal lisandus neile kümme JUKU arvutit.
Neid hoidsid töökorras Kristel Plakso ja Aivar Halapuu.
1991. a. lisandus kuus arvutit JUKU. Agat’ide aeg sai sellega otsa.
1993. a. vabariiklikul arvutihankekonkursil osaledes sai kool viis MicroLink IBMtüüpi 386-tüüpi arvutit.
Sama aasta kevadel lisandus kaks 286 arvutit kingituseks firmalt Ordi Micro ja Soomest humanitaarabina üks 286.
1994. a. lisandus neile hankekonkursilt üks 486 elektronside keskuse otstarbeks.
1. detsembrist 1994. a. lülitusime Tallinna kaudu elektronsidesse (tulevane Internet).
Sellega sai otsa Jukude aeg. 1995. a. märtsis eraldas kool omavahendist raha kahe 486 ostmiseks.
Rootsist lisandus üks 486 ja 286.
1996. a. riigikonkursilt lisandus Pennu firma Pentium ja kooli omavahendist 2 Pentiumit.
1996 aasta sügisel uuendati 386 arvutid Pentiumiteks.
1996 aasta. Arvutiklassis oli 13 arvutit, mis olid ühendatud võrku, tarkvaraks Novell
Intranetware 4.10. Kasutasime elektronposti läbi peak.edu.ee masina ja Interneti teenust ostsime ainsalt PPP-ühendust pakkuvalt firmalt Võrus EstpakData.
1997. a. osteti esimene sülearvuti.
1998. a. liitus kool Phare ISE programmiga, asuti pilootkoolina katsetama erinevaid õpiprogramme ja õpikeskkondi.
1999. aastast on kooli arvutivõrgu süsteemiülemana tegutsenud Tanel Niine
2000. a. võõrkeelte keskuse juurde loodi seitsmest arvutist koosnev õpituba.
2006. a. suvel liitusime eKooliga.
Koolimajja lisandusid õpetajate töökohtadele terminalid eelkõige eKooli tarbeks.
2006. aastast tegeleb arvutite haldamise poolega lisaks Priit Leppik.
2008. a. novembris said 19 õpetajat Tiigrihüppe sülearvuti kasutajaks.
Läbi aegade on sellest keskkonnast võrsunud suur hulk inimesi, kes on nii kooli ajal
kui pärast seda teinud ilma vabariigi mastaabis – vabariiklikel arvutiolümpiaadidel kui ka mujal.
Alati on arvutiklassi ümber tiirelnud salk fanaatikuilmega inimesi, kes kasutavad iga võimalust masina taha istumiseks.
Selliste fännide rida alustasid kunagi Jaanus Erleman, Janek Siidra, Marko Koort ja Elmet Orasson.
Nemad tegelesid põhiliselt AGATidega (muid arvuteid koolis sel ajal polnud).
Nende praeguse põlvkonna poolt juba unustatud kujude lõpetamise järel tekkis järjepidevusse paariaastane lünk, mida asusid täitma Vallo Trell, Meelis Mäeots, Margus Trump ja Andres Kütt.
Meelis Mäeotsa eestvõtmisel loodi Juku arvuti andmebaasiprogrammiga DBase tänapäevamõistes rate.ee või facebooki eelkäia – tutvumisandmebaas.
See üle-eestiline tutvumisteenistus ühendas enam kui kümneid tuhandeid kliente.
Vallo Trell ja Andres Kütt jõudis informaatikaolümpiaadi vabariiklikku vooru.
Muudest vabariigis korraldatud informaatika alastest konkurssidest võtsid vahelduva eduga osa teisedki.
Samas seltskonnas liikus ka Erki Saarts, kes hiljem asus arvutiklassi aktiivselt sponsoreerima ja oli mõnda aega ka klassi süsteemiülem.
Need inimesed tegelesid vastupidiselt mõningatele hilisematele põlvkondadele peamiselt programmeerimisega ning arendasid ennast ka kooliväliselt.
(Viimases klassis käidi kasutamas Võru Mööblivabriku arvuteid) Vaido Otsari hallatavas arvutipargis.
Järgmised fanaatikud olid Aivo Sool, Argo Vilberg, Margus Kriisa, Enn Tarro, Olavi Hütt (töötas arvutiklassi süsteemiülemana), .
Anti Veeranna firma ning AS Estpak Data koostöös jõudis Võrru ka dial-up interneti ühendus.
Milleeniumi eel tegutses arvutiklassis Taivo Lints, kes on teaduses jõudnud muljetavaldavale tasemele.
Väga oskuslikult käsitlesid arvuteid 2000 aastate algul Maili Markvardt, kes on täna informaatika suunas tegev praktiku ja õppejõuna.
2001. aastast on koolis avatud informaatika – infotehnoloogia eriala.
Selle suuna õpilaste katsetused on kandnud vilja erinevate õpikeskkondade, programmide ja projektide kaudu.
IT klassi seni edukaim lõpetaja Kristjan Kongo tegeles juba põhikoolist tulles miksikese aktivistina.
Üks tiitlitest, millega teda maailmas pärjatud on “Microsoft Most Valuable Professional”.
Tõsised progemishuvilised pole ka tänaseks kuhugi kadunud, alati ei pakuta rakendust, kuid noored on leidlikud näiteks Priit Kallas.
Õppides matemaatika-inglise keele klassis tundis end hästi just programmeerimise valdkonnas.
Paljud meie kooli vilistlased on siirdunud arvutialastele õpingutele Tartu Ülikooli, TTÜ-sse ja IT Collegisse.
Kuulume vabariigi kümne IT valdkonda enim panustava gümnaasiumi hulka.
Osalemine baltikumi võistlusel Kobras on toonud aastaid meeldivaid tulemusi.
Parimad nendest: Ramona Dremljuga, Kristjan Keskküla, Silver Kuusik, Timo Õun, Henry Vider, Alan Reiss, Martin Lensment, Priit Jeenas, Raigo Raudseping, Mihkel Sokk – võitis Eesti lõppvooru 2009.a veebruaris, Jaanek Lehtsalu, Lauri Uusmaa, Aap Erik, Siim Plangi, Martin Ploom, Kristi Paakspuu.
Ootame huviga kõigilt vilistlastelt tagasisidet ja meenutusi, mis annaks tänastele noortele innustust.
1990. aastast on arvutiklassides jagatud koolitust kahel tasandil.
Õpilastele tundides ja huviringides; täiskasvanute kursustel kooli õpetajatele, linna ja maakonna töölistele, maakonna õpetajatele. Koolituses oli põhirõhk arvuti kasutamisel: failihaldus, tekstiredaktor, tabelarvutus, andmebaasisüsteemid,
arvutigraafika, statistika, elektronside jms. Huviringides pöörati rõhku
programmeerimisalastele põhitõdedele. Arvutit kasuti hulgaliselt keskkooliõpilaste
referaatide vormistamisel, aga samuti keemia, inglise keele, füüsika, astronoomia jt.
tundi ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
1998 aasta tõi olulisi muudatusi. Õpetajatena andsid tunde Aivar Halapuu, Evi Tarro,
Aare Rätsep, Imre Oolberg ja Inge Hiielaan. Õpetajate koolitamisel andis oma panuse
Kristel Plakso.
Arvutid olid Interneti püsiühenduses EENeti kaudu, kasutusele võeti NT server, umbest
poolt koolimaja hõlmas 20 punktiga arvutivõrk, mis toitis Internetiga kooli 33
arvutit. Vilistlaste abiga (Andres Kütt jt) sai loodud kooli esimene interneti
kodulehekülg. Paljud õpetajad olid läbinud Tiigrihüppe arvuti algkursuse. Ainetundide
illustreerimiseks saime huvitavaid programme Haridusministeeriumi juures asuvast
tarkvarakeskusest. Enamus neist olid valmistatud koolides õpilaste ja õpetajate poolt.
Õpilastele jagati gümnaasiumiosa klassides traditsioonilisi teadmisi teemadel
failihaldus, tekstitöötlus, tabelarvutus, e-post, internet, andmebaasid (foxpro) ja
statistika alused.
Mitmed õpilased valisid kooli lõpueksamiks arvutieksami. Suurenes arvutiklassis
toimuvate ainetundide arv. Eriti aktiivsed olid algklasside õpetajad, inglise keele
õpetajad ja keemiaõpetaja. 3. klassi õpilased osalesid rahvusvahelises projektis ning
jututoas Tõrva eakaaslastega. Osaleti “Tere, kevad!”, “Karvatasku” ja Miksikese
projektides. Phare ISE programmi raames osalesid mitmed õpetajad koolitustel arvuti
rakendamiseks ainetunnis. Maakonnaõpetajatele toimusid meie klassis järgmised
kursused: APSTest, “Muusika ja arvuti”, Interneti kasutamine, KidPix Studio
algõpetuses ja kunstiõpetuses. Paljud õpetajad läbisid Tiigrihüppe arvuti algkursuse.
Gümnaasiumi arvutiõpetuse eesmärgiks seadsime, et abiturient peab saama vähemalt 5 AO
mooduli tasemele vastava arvutialase hariduse.
Aastatel 2000 – 2008 omandas vähemalt iga teine gümnaasiumilõpetaja AO tunnistuse viie
või enama mooduliga. Eksamikeskus on 2010 aastani välja andnud 913 AO tunnistust.
Koolis töötab Tiigrihüppe koolitajana Ene Moppel.
Põhikohaga arvutiõpetaja on Krista Kõlli, kes veab projekte nii meil, kui ka
Vastseliina koolis. Programmeerimist õpetab Valdo Kalling.
Osaleme rahvusvahelistes projektides, viime läbi maakondlike võistlusi ning üritusi.
Konkurssidest on paremad tulemused Eeneti arvutijoonistuste võistluselt ja Tiigrihüppe
animafilmide võistluselt.