- Koolielu- Ajalugu

Kuldmedalistid

 

Kooli ajaloost

Kool on välja kasvanud Võrumaa Rahvahariduse Seltsi venekeelsest poeglaste gümnaasiumist, mis 1918. a. sai õiguse jätkata eestikeelsena. Kool avati 10. septembril 1918.a. Alguses oli viis põhiklassi, hiljem lisandus kuues.

1918. – 1920. a. juhtis kooli Aleksander Raudsepp. Õpilasi oli esimestel õppeaastatel 311 –– 446, õppemaks 150 – 400 rubla.

Tütarlaste gümnaasiumi juhatas pastor Artur Sommer. 1918/1919. õ. – a. oli lühike ja töö valitsuste vahetumise tõttu katkendlik. 1918.a. suurenes vaesematest peredest pärit õpilaste arv, kadus usuõpetus, kooli raaamatukogu täienes mõisatest pärit saksakeelse kirjandusega. 1918.a. mil kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, sai koolist nõukogulik õppeasutus nn. töökool. 1918.a. anti Võrumaa õpetajate konverentsil koolile nimeks Võru Töörahva Keskkool. Suurema osa 1919.a. kevadsemestrist oli kool suletud, siis taastati endised gümnaasiumid, samuti õppemaks.

1924.a. oli tütarlaste gümnaasiumil kaks haru: humanitaarharu ja kodumajanduslik haru. Klasse oli 10, lisaks ettevalmistusklass, õpilasi 273, õpetajaid 22. Poistegümnaasiumis võis valida humanitaar – või reaalharu vahel. Klasse oli 11, üks eelklass, 325 õpilast ja 21 õpetajat. Kuna 2 kooli eksisteerisid koos – koolil oli üks ülalpidaja, ühised tööruumid ja töövahendid, õpetajad kattusid -, siis pidas riik vajalikuks gümnaasiumid ühendada. 1929.a. moodustati Võrumaa Rahvahariduse Seltsi ühisgümnaasium. Õpetajaid oli 25 –30, ¾ neist meesõpetajad.

ENSV ajal suurenes õpilaste arv tunduvalt, osa Eesti Vabariigi ja Saksa okupatsiooni ajal töötanud pedagooge pidi lahkuma, asemele tuli NSVL – s hariduse saanud õpetajaid, kellele usaldati ka kooli juhtimine. Küüditamine tabas ka kooliõpilasi. 1944. a. korraldati ümber koolisüsteem – kaotati õppemaks, kehtestati uus haridusprogramm, mille raames õpetati vene keelt ja kirjandust, NSVLiidu ajalugu ja geograafiat. 1944. a. 1. novembril alustas Võru I Keskkool tööd 24 klassikomplektiga Lenini tn 42 asuvas koolimajas direktor J. Koemetsa juhtimisel.

1953. a. anti koolile Fr. R. Kreutzwaldi nimi. 26.septembril 1960.a. kolis kool Pioneeride tn. 12, kus oli 880 õpilaskohta, rajati spordiväljak ja õppe – katseaed.

1960. aastatel oli võimalik omandada lukksepa, loomakasvataja, maaler –
– krohvija, põllumajanduse mehhanisaatori, õmbleja, müüja või vanempioneerijuhi eriala. 1972. a. valmis 108 – kohaline internaat ning söökla. 1974.a. sai kool uue hoone Kooli tee 2, mis on projekteeritud __ õpilasele, kuid haridust jagati 1392 – le. 1988.a. valmis kooli 70. juubeliaastapäevaks juurdeehitus.

Direktorid läbi aegade

1918 – 1920 Aleksander Raudsepp (poeglaste keskkool)
1918 – 1918 Artur Sommer (tütarlaste gümnaasium)
1920 – 1929 Johan Koemets (Võru Töörahva Keskkool)
1929 – 1932 Edkar Oissaar (ühisgümnaasium)
1932 – 1941 Johan Koemets
1941 – 1944 Feliks Pettai
1944 – 1945 Johan Koemets
1946 – 1949 Amanda Zarutskaja
1949 – 1950 Alice Tomberg
1950 – 1958 Eduard Jupets
1958 – 1991 Ilmar Reiman
1991 – 2001 Ott Ojaveer
2001 – 2015 Katrin Martinfeld