„Arvutigraafika ja fototöötlus“ (veebipõhine)(10.kl)
Valikkursusega „Arvutigraafika ja fototöötlus“ taotletakse, et õpilane omandab baasteadmised tööks graafilise infoga; õpib tundma vektor- ja rastergraafika põhimõisteid; saab ülevaate erinevatest graafikaformaatidest; omandab praktilised oskused tööks graafilise infoga; õpib kasutama graafika- ja pilditöötlustarkvara; oskab kasutada arvutigraafikat tekstide, esitluste, veebilehtede jms kujundamisel.
Valikkursusel „Arvutigraafika ja fototöötlus“ käsitletakse järgmisi teemasid:
1)Vektorgraafika
-Põhimõisted. Joon, sõlm, objekt, grupp
-Objektide joonistamine, deformeerimine, värvimine
-Teksti kirjutamise võimalused
-Objektide mitmesugune omavaheline kombineerimine
-Pildi salvestamine ja eksport
2)Rastergraafika
-Põhimõisted. Piksel
-Pildi omadused: mõõtmed, värvussügavus, resolutsioon, salvestuse failiformaat, värvussüsteem,
kontrastsus
-Pildi saamine arvutisse
-Halvakvaliteedilise pildi korrigeerimine, retušš
-Maskid ja objektid. Fotomontaaž
-Eriefektid
-Animatsioonid
-Pildi salvestamine ja eksport
75% õppetööst toimub veebipõhiselt. Kursuse algul tutvustatakse õppijale e-õppekeskkonda, kuhu õppematerjal ja harjutusülesanded üles pannakse. Õppija saadab juhendajale iganädalaselt tehtud harjutused kontrollimiseks ja kommenteerimiseks ning suhtleb õpetajaga e-õppe keskkonna kaudu. 25% õppetööst toimub arvutiklassis, kus käsitletakse keerukamaid teemasid ja kontrollitakse oskuste taset. Õpe toimub kasutades vabavaralisi programme Inkscape ja Gimp.
„Riigikaitse“ (10.kl)
Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning ettekujutuse kaitseväeteenistuse liikidest. Õppetegevuse kaudu omandatakse riigikaitse valdkonna teoreetilised teadmised, mis kinnistatakse praktilise tegevuse kaudu. Riigikaitseõpetuse eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta. Riigikaitseõpetus on valikaine, mille maht on kaks kursust, s.o 70 tundi. Üks kursus (35 tundi) moodustab teoreetilise osa ning teine kursus (35 tundi) on praktiline väljaõpe (võimaluse korral väljaõppekeskuses või välilaagris). Praktiliste harjutuste, sh välilaagri korraldamise eelduseks on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine. oma.
Valikaine “Riigikaitse” õppesisu on järgmine:
1) ülevaade Eesti sõjaajaloost, sõdade tekkeloost, põhjustest ja tagajärgedest;
2) ülevaade tänapäeva ohtudest, kriisidest ja relvakonfliktidest ning rahvusvahelisest õigusest,
sh sõjaõigusest;
3) esmased teadmised Eesti riigikaitsest, riigikaitse juhtimisest ning eesmärkidest, kaitseväe
ja Kaitseliidu ülesehitusest, julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitseväeteenistusest;
4) rivikorra kujunemine ja kasutamine, erinevat tüüpi relvastuse areng, selle tähendus ajaloos
ja vajalikkus tänapäeval;
5) relvatüübid;
6) kodanikukaitse;
7) esmaabi osutamine;
8) looduses toimetulek abivahenditeta: topograafia, sh maastikul orienteerumine kaardi ja
kompassiga;
9) kaitseväe tegevuse mõju keskkonnale ning selle leevendamise võimalused.
Praktiline kursus keskendub üksikisiku oskuste harjutamisele erinevates olukordades. Relvaõppes käsitletakse esmalt ohutustehnikat ja laskmist mõjutavaid tegureid, järgnevad lasketehnika ja laskeasendite harjutamine. Relvaõpe lõpeb laskmisharjutustega. Riviõppes harjutatakse seisanguid, pöördeid, erinevaid liikumisviise, sh maastikul, ning erinevaid rännakuviise. Topograafia praktiliste harjutustega õpitakse kasutama topograafilist kaarti, mõõtkava ja leppemärke ning asimuudi võtmist kompassiga. Eraldi harjutatakse orienteerumist kompassi ja kaardi ning muude positsioneerimissüsteemidega. Praktiline esmaabi hõlmab tegevuste järjekorra õppimist õnnetuspaigal ning elupäästvat ja jätkuvat esmaabi.
Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse välilaagriga taotletakse, et õpilased omandavad praktilise kogemuse riigikaitse kursusel läbitud teoreetilistest teemadest üksikvõitleja oskuste tasemel. Harjutamise kaudu omandatakse ettekujutus üksikvõitleja oskustest, mis võimaldab tegutseda kriisiolukordades. Tugevneb õpilaste enesekindlus riigikaitselisi ülesandeid täites.
“Majandusmatemaatika elemendid“ (10.kl)
Protsentarvutuse põhiülesanded ja nende rakendusi majandusülesannete lahendamisel (protsent, rühmaindeks, protsentarvutuse lisaülesanded, üksikisiku tulumaks, hindade kujunemine). Valuutaga seotud arvutused (rahaühiku väärtus, kurss, noteerimine, inflatsioon, devalveerimine, revalveerimine). Lihtintresside arvutamine (intress, intressimäär, intressiperiood, arvete tasumine, viiviste maksmine, diskonto, veksel). Liitintresside arvutamine (liitintressi ja lõppkapitali arvutamine, intresside arvutamine jooksvatelt arvetelt, lõppkapital kui eksponentfunktsioon). Lihtsamate funktsioonide kasutamine majandusanalüüsis (nõudlus- ja pakkumisfunktsioon, turutasakaal). Kulu-, tulu- ja puhastulufunktsioonid (kulufunktsioon, tulu- ja puhastulufunktsioonid, tootmiskulude funktsiooni ja brutotulude funktsiooni koostoime).
Reklaamist põhjustatud müügitulu- ja puhastulufunktsioonid. Kauba tellimise ja laenutusteenuste osutamise ülesanded.
“Põhikoolimatemaaatika tasemekursus”(10.kl)
Põhikooli matemaatikakursuse kordamine, mis aitab paremini gümnaasiumis toime tulla. Antud kursuse teemad on: protsentarvutus; algebralised avaldised ja nende väärtuste arvutamine;
võrrandid ja –süsteemid; funktsioonid ja nende graafikud; planimeetria (rööpkülik, romb,
ristkülik, ruut, trapets, ring ja ringjoon).
“Majandusõpetus“ (10. ja 11.kl)
Majandusõpetuse läbimisel omandavad õpilased oskuse otsida, kasutada, analüüsida ja hinnata mitmesuguseid statistilisi materjale ning kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja õpilase igapäevaeluga ning majanduses toimuvaga seostatult.
“Koorilaul” (10.ja 11.kl)
VKG segakoor on tuntud hea taseme poolest. Koor on aastaid omanud 1. kategooriat ja osalenud kõikidel üld- j a koolinoorte laulupidudel ning maakonna üritustel. Segakoor annab õpilastele mitmehäälse kooslaulu kogemuse, arendab õpilaste musikaalsust ja vokaalseid võimeid. Koori liikmed saavad hea eneseväljendus- ja esinemisoskuse ning toredaid emotsioone mitmekülgse repertuaari kaudu. Segakoori liikmeid liidavad meie-tunne, koori traditsioonid ja üksteist toetav seltskond, sest ühised ettevõtmised loovad segakoorist just kui omalaadse sõpruskonna.
Tunnid toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30–19.00.
Nõutavad on viisipidamisoskus ja rütmitunne, kasuks tuleb eelnev koorilaulukogemus.
“Soome keel” (10. ja 11.kl)
Valikkursuse “Soome keel” õppesisu on järgmine:
1) soome keele hääldusalused;
2) grammatika põhijooned (astmevahelduse reeglid, enim kasutatavate sõnade käänamine ja pööramine, verbi kasutamine eri aegades ja kõneviisides);
3) viisakusväljendid, igapäevasuhtluse sõnavara;
4) sõnavara, mis seondub kodu ja perekonna, aja väljendamise, kaupluses või toitlustusasutuses viibimise, puhkuse veetmise, harrastustega jne;
5) oskuse mõista lihtsakoelisemat teksti;
6) oskuse tõlkida lihtsamat eestikeelset teksti soome keelde;
7) oskuse vestelda omandatud sõnavara kasutades;
8) ülevaade Soome maast, ajaloost ja kultuurist.
Teadmiste tase on õpilaseti erinev. Püüdlikumad saavad aluse, millele tuginedes on võimalik iseseisvalt soome keelt edasi õppida. Teadmiste tasemele tuleb kasuks see, et käesoleval õppeaastal oli kooli raamatukogul võimalik hankida nii palju õpikuid, et kõik soome keele õppijad saavad laenutada õpiku ja osta selle juurde töövihiku.
“ Kultuurilugu” (10. ja 11.kl)
Kultuurilugu sobib õpilastele, kes soovivad saada paremaid teadmisi kodukoha ajaloost ja tänapäevast.
Valikaine “Kultuurilugu” eesmärgiks on anda õpilastele järgmist teavet:
1) kodukooli ajalugu;
2) kodukoha ajalugu ja selle vaatamisväärsused
3) koduloo seostamine Eesti ajalooga.
Kultuuriloo kursuse läbinud õpilane omab teadmisi kodukohast ja kodukoolist ning suudab neid jagada ka teistele huvilistele. Tutvutakse Võru muuseumide, Võro Instituudi ja mitmete teiste asutuste tööga. Võimaluse korral külastatakse vaatamisväärsusi. Tutvutakse erinevate materjalidega.
Kursuse raamides saab koostada ka referaate, uurimistöid, stende, teha ettekandeid, koostada marsruute.
„Joonestamine“(10.kl ja 11.kl)
Valikkursuse „Joonestamine“ õppesisu on järgmine:
1)joonistele esitatavad nõuded;
2)geomeetrilised konstruktsioonid, projekteerimine ja selle liigid;
3jooniste saamise põhilised meetodid;
4)geomeetriliste kehade tasandilised lõiked;
5)ruumigeomeetriliste probleemide graafiline lahendamine.
Valikkursuse „Joonestamine“ õppesisu on järgmine:
1)geomeetriliste kehade kolmemõõtmeliste mudelite loomine;
2)koosted ja liited,
3)ruumi projekteerimine, projekteerimistingmärkide kasutamine;
4)hoone projekteerimise alused.
„Briti ajalugu” (10.kl ja 11.kl)
Valikkursus „Briti ajalugu” aitab mõista Ühendkuningriikide rahvaste väärtuste, vaimsuse ja ellusuhtumise kujunemist ja omandada sõnavara, mis on laiem igapäevasuhtluse tasemel vajalikust.
Kuidas sai Inglismaast isikuvabadusi kiivalt kaitsev riik? Miks oli kuningas Henry VIII kuus korda abielus? Miks on inglise keeles, mis on germaani keel, nii palju laensõnu prantsuse keelest? Kuidas sai Inglismaast protestantlik maa? Miks taastati monarhia pärast selle kukutamist? Kuidas rajati impeerium ja miks see lagunes? Need on ainult mõned küsimused, millele saate vastuse Briti ajaloo tundides.
„Projektiõpe” (10. ja 11.kl.)
Kursuse käigus antakse õpilastele infot ja teadmisi kuidas kirjutada, analüüsida ja läbi viia erinevaid rahvusvahelisi noorteprojekte (Euroopa noored – rahvusvaheline noortevahetus, Comenius – koolidevaheline koostööprojekt).
Ainesse on integreeritud IT õpetus, võõrkeeled, ajalugu, ühiskonnaõpetus, kehaline kasvatus, kirjandus, geograafia.
„Lai matemaatika” (10. 11. ja 12.kl)
Õppekava põhjal lõppeb gümnaasiumi matemaatika kursus kohustusliku riigieksamiga. Selle sooritamiseks soovitame läbida kursuse „Lai matemaatika”. Õppesisu: lisaks teooriale pööratakse tähelepanu rakendusliku sisuga ülesannetele. Antud kursuse teemad on: protsentarvutus; algebraliste avaldiste lihtsustamine; planimeetria; stereomeetria; trigonomeetria; tõenäosusteooria ja statistika; funktsioonid ja nende uurimine; integraal ja selle rakendused.
-
„Multimeedia” (11.kl)
Multimeedia kujutab endast teksti, graafika, video, animatsioonide ja helide integreeritud esitamist arvuti abil. Kursusel õpitakse arvutigraafikat, fototöötlust, animatsiooni, heli- ja videotöötlust. Multimeediat kasutatakse lisaks meelelahutusele reklaamides, esitlustes, veebilehtedel, õppeprogrammides, arvutisimulatsioonides ja mudelites.
„Rakenduste loomise ja programmeerimise alused“(11.kl)
Valikkursus „Rakenduste loomise ja programmeerimise alused“ kujutab endast programmeerimise algkursust, mille käigus tutvustatakse praktilise töö kaudu rakenduste loomise põhimõtteid ja faase. Õppimiseks kasutatakse peamiselt programmeerimiskeskkondi Scratch ja Alice (http://scratch.mit.edu/, http://www.alice.org/).
Scratch on uue põlvkonna graafiline 2D-programmeerimiskeskkond ja Alice on uuenduslik 3D programmeerimiskeskkond, mis on mõeldud programmeerimise õppimiseks-õpetamiseks noortele.
Mõlemad programmeerimiskeskkonnad on vabavaralised, võimaldavad lihtsalt ja kiirelt luua mänge, animatsioone, koomikseid, simulatsioone ning seetõttu omandada programmeerimise põhimõisted ja meetodid kiiremini kui traditsiooniliste programmeerimiskeelte puhul.
Kursus annab baasoskused programmide koostamiseks nimetatud programmeerimiskeskkondades ning valmisoleku rakendada omandatud teadmisi teistes programmeerimiskeeltes.
„Geoinformaatika“(11.kl)
Valikkursus „ Geoinformaatika“ on orienteeritud praktilisele tegevusele ja arvutioskuste arendamisele.
Valikkursuse „Geoinformaatika“ õppesisu on järgmine:
1) temaatilised kaardid;
2)kaardi mõõtkava;
3)erinevad koordinaatsüsteemid ja projektsioonid.
Kursuse raames valmistavad õpilased teemakaarte nii Eesti kui ka maailma kohta ning analüüsivad neid. Õpitakse orienteeruma nii loodus- kui ka tehiskeskkonnas, kasutades erinevaid kohamääramissüsteeme.
„Elementide keemia”(11.kl)
Valikkursus süvendab gümnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi, võimaldab sügavamalt mõista keemiliste protsesside üldisi seaduspärasusi, avardada silmaringi meie ümber ja meis endis esinevate ainete ning nendega toimuvate keemiliste protsesside kohta. Õpilased saavad süsteemse ülevaate tähtsamate keemiliste elementide ja nende ühendite omadustest, keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest.
Valikkursuse „Elementide keemia” õppesisu on järgmine:
1) ainete ehitus;
2) tähtsamad metallid ja nende ühendid;
3) tähtsamaid mittemetallid ja nende ühendid.
“Inimene ja õigus“ (11.kl)
Kursus “Inimene ja õigus” on üles ehitatud Eesti õigussüsteemi ja selle ajalugu arvestades.
Kursus algab õiguse olemuse (n Mis on õigus? Kuidas õigus jaguneb? Millised on õiguse allikad?
Mis on õigussuhe?) ja selle ajaloo tutvustusega (Kuidas õigus tekkis? Eesti õigussüsteemi ajalooline kujunemine) ning käsitleb seejärel Eesti õigussüsteemi ja -korraldust õigusharude kaupa.
Valikkursus „Inimene ja õigus“ õppesisu on järgmine:
1)äriõigus / ühinguõigus (n mittetulundusühingu (korteriühistu) loomine);
2)perekonnaõigus (n abiellumine, lastega seotud õigused ja kohustused );
3)asjaõigus (n omandi kaitse);
4)lepingud (n majaomaniku ja üürniku suhe);
5)tööõigus (n tööandja ja töövõtja suhe);
6)tarbijakaitse (n digitaalne teadlikkus / OK-ga vajutatud kohustused);
7)intellektuaalomand (n piraatkoopia, viitamine ja tsiteerimine);
8)karistamine ja karistusõigus (n kavatsetud tegu, kaudne tahtlus, ettevaatamatus, kergemeelsus,
hooletus);
9)kohtumenetlus (n süütuse presumptsioon ).
Õppesisus on pööratud tähelepanu nii kõige olulisema teoreetilise materjali omandamisele kui ka selle tähenduslikuks muutmisele praktiliste näidete abil. Eesmärgiks on, et õpilased oskaksid õigusolukordades käituda. Kõik inimesed on ühiskonna liikmed, seega peaksid nad ka oskama ühiskonna reeglite (seaduste) järgi käituda. Kursuse järel peaksid õpilased tundma end õiguse valdkonnas kindlamalt.
”Mikroskoopia ja laboritöö bioloogias” (11.kl)
Mida näeb sipelgas? Mis on sibula sees? Kui karvased on mesilase sääred?
Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad vastuse laboratoorsed tööd ja mikroskoobi kasutamine.
Õpilaste töödena võib eristada püsipreparaatide vaatlust ning ajutiste märgpreparaatide tegemist ja vaatlust. Kõigi mikroskoopiatööde eesmärk on ühelt poolt arendada mikroskoobi kasutamise oskusi ja teiselt poolt võrrelda organismide mitmekesisust.
„Usundiõpetus“ (11. ja 12.kl.)
Õppeaine sisaldab kahte kursust: „Inimene ja religioon“ ning „Eesti usuline maastik“.
Religioonialane haritus on üks usuvabaduse tagamise eeltingimusi ühiskonnas. Usundiõpetus pole käsitletav ühegi kiriku, koguduse ega usulise ühenduse kuulutustööna. Gümnaasiumi usundiõpetus ülesanne ei ole juhatada õpilasi mingi kindla religiooni juurde. Eesmärk on valmistada õpilasi ette eluks mitmekesiste väärtushinnangutega ühiskonnas ning maailmas, kus tuleb kokku puutuda erinevate religioonide ja maailmavaate esindajatega. Seetõttu pannakse usundiõpetuses rõhku selliste oskuste ja hoiakute kujundamisele, millel põhinevad üksteisemõistmine, lugupidamine ja avatus ning valmisolek dialoogiks ja koostööks.
Valikaine “Usundiõpetus” kui usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuva kursuse õppesisu on järgmine:
1) erinevad religioonid ja usulised liikumised;
2) religioonide mitmekesine pärand;
3) religiooni positiivsed ja probleemsed ilmingud tänapäeval;
4) religiooni väljendumine kultuuris ning inimese ja ühiskonna elus;
5) arutelu eksistentsiaalsete küsimuste üle.
Religioonialane haritus aitab mõista maailma kultuuripärandit. Erinevaid maailma mõistmise viise käsitledes toetatakse empaatilist suhtumist ning vastastikust lugupidamist. Erinevate religioonide ja maailmavaate tundma õppimine arendab kriitilist mõtlemist, loob võimalusi tegeleda eksistentsiaalsete küsimustega ning toetab õpilase maailmavaate kujunemist.
„Briti kirjandus” (11.kl ja 12.kl)
Inglise kirjanduse rikkalikust pärandist käsitleme teoseid, mis väljendavad ühelt poolt rahva hoiakuid ja vaimulaadi, on neid omakorda mõjutanud ning on tänapäevalgi aktuaalsed. Mõned näited: moraalsed dilemmad Shakespeare’i loomingus, Miltoni võitlus sõnavabaduse eest juba 17. sajandil, O.Wilde’i ilu ja moraali käsitlus ning G. Orwelli hirmutav läbinägelikkus II maailmasõja järgse tuleviku suhtes. Need on autorid, kelle teoseid iga mõtlemisest mõnu tundev inimene lihtsalt peab lugema.
“Täiendavaid praktilisi teemasid füüsikast” (11.kl ja 12.kl)
Valikkursus “Täiendavaid praktilisi teemasid füüsikast” on mõeldud gümnaasiumiõpilastele, kelle füüsika nädalatundide maht piirdub riiklikus õppekavas ettenähtud 2 tunniga. „Täiendavaid praktilisi teemasid füüsikast“ on kursus, mille jooksul saab omandada täiendavaid teadmisi nüüdisaegse elektriõpetuse ja mõõtetehnika vallas. Kursusel on võimalik teada saada, kuidas panna elekter inimese heaks tööle.
Valikkursuse “Täiendavaid praktilisi teemasid füüsikast” õpilastel on järgmised võimalused:
1)tutvuda elektriliste suurustega läbi praktiliste mõõtmiste kaasaegsete mõõtevahenditega;
2)tutvuda elektriohutuse põhimõtetega;
3)uurida lihtsamate pooljuhtseadmete n-ö hingeelu;
4)ehitada ning panna tööle igapäevases elus kasulikke vooluahelaid.
-
„Globaliseeruv maailm“(12.kl)
Valikkursus „Globaliseeruv maailm“ võimaldab süvendatult tegeleda eri regioonide aktuaalsete probleemidega arenenud ja arengumaade näitel. Maailma loodusliku, kultuurilise, demograafilise ja majandusliku mitmekesisuse ning eripära tundmine aitab toime tulla globaliseeruvas maailmas. Uuritakse maailma kriisikollete probleemide tagamaid, püüdes arutelude abil leida globaalprobleeme leevendavaid lahendusi.
„Üldistav keemia”(12.kl)
Valikkursus „Üldistav keemia” süvendab gümnaasiumi kohustuslike keemiakursuste käigus omandatud teadmisi, oskusi, vilumusi, võimaldab sügavamalt mõista keemiliste protsesside üldisi seaduspärasusi ja kulgemise erinevaid mehhanisme ning annab ettekujutuse keemilistes protsessides avalduvatest kvantitatiivsetest seostest. Õpilased saavad süsteemse ülevaate keemiliste protsesside füüsikalistest alustest ja põhilistest seaduspärasustest, keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest, mis on abiks ka elukutsevalikul, toetades õpilasi edasistes õpingutes.
Valikkursuse „Üldistav keemia” õppesisu on järgmine:
1) aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem;
2) keemilise sideme liigid ja aine ehituse seosed;
3) anorgaaniliste ainete põhiklassid;
4) lahused;
5) redoksprotsessid;
6) tähtsamad metallid ja mittemetallid ning nende ühendid;
7) orgaanilised ained, nende liigitus, nomenklatuur, keemilised omadused;
8) isomeeria;
9) polümeerid;
10) aatomite vastastikmõju molekulis ja molekulide vastastikmõju;
11) happelisus ja aluselisus.
“Üldine füüsika”(12.kl)
1)Kursus on mõeldud gümnaasiumiõpilastele, kelle füüsika nädalatundide maht piirdub riiklikus õppekavas ette nähtud 2 tunniga. Kursus võtab kokku ja seob gümnaasiumis õpitud loodusseadused.
Teemasid käsitletakse peamiselt eksperimentide kaudu.
Lisaks püütakse leida vastuseid järgmistele küsimustele:
2)Mis toimub Maa kliimaga?
3)Mida tähendab globaalne soojenemine?
4)Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama?
5)Millised ohud ja eelised peituvad tuumaenergias?
6)Kuidas kaitsta ennast kiirgusreostuse eest?
7)Millised looduslikud sündmused võivad mõjutada inimkonda tulevikus?
8)Mis toimub universumis meie lähiümbruses ja kaugemal?
“Rakendusbioloogia”(12.kl.)
Teadmised rakendusbioloogiast ning biotehnoloogiast ja oskus neid kasutada on mitte ainult konkurentsieelis, vaid ka eeldus, püsimaks 21. sajandil konkurentsis. Eestis on 8 teadusasutust, kus kitsamas mõistes 300 teadustöötajat on hõivatud biotehnoloogiaga. Geeni-, bio- või toiduainete-, molekulaartehnoloogia, molekulaar- ja rakubioloogia eriala lõpetamine võimaldab soodsat tööturule väljumist. Omandades teadmisi rakendusbioloogiast, saab õpilane ülevaate järgmistest raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondadest ning meetoditest:
1)meristeempaljundus;
2)embrüosiirdamine;
3)kloonimine;
4)tüvirakkudel põhinev rakuteraapia;
5)geenitehnoloogia rakendusvaldkonnad ning nendes kasutatavad meetodid;
6)viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused;
7)geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid;
8)geenitehnoloogia seosed meditsiiniga ning nendega seotud eetilis-moraalsed aspektid;
9)geneetiliselt modifitseeritud organismide (GMO) kasutamine toiduks.
“Inimese biokeemia, füsioloogia ja evolutsioon” (12.kl)
Kursuse läbimisel on õpilasel põhiteadmised inimese staatilisest ja dünaamilisest biokeemiast, histoloogia, embrüoloogia, anatoomia ja füsioloogia põhimõistetest, erinevate elundsüsteemide talitlusest ja seda mõjutavatest teguritest, organismi regulatoorsetest mehhanismidest ja seostest väliskeskkonnaga, inimese arengust. Õppimise ajal tehakse palju rühmatööd ja ühisprojekte. Teadmised võimaldavad edukamalt hakkama saada igapäevaelus ning meditsiiniga seotud erialadel edasi õppides.
“Valmistumine matemaatika riigieksamiks“ (12.kl)
Riigieksamiks ettevalmistus läbi probleemülesannete. Matemaatika riigieksam ei ole ainult 12. klassi lõpueksam, vaid kogu gümnaasiumis õpitud matemaatikaalaste teadmiste kontroll. Keskendutakse rakenduslikele ülesannetele. Antud kursuse teemad on: protsentarvutus; algebraliste avaldiste lihtsustamine; planimeetria; stereomeetria; trigonomeetria; tõenäosusteooria ja statistika; funktsioonid ja nende uurimine; integraal ja selle rakendused.
„Briti riigikorraldus” (12.kl)
Ühendkuningriikide ühiskonnakorralduse kursus annab ülevaate riigi poliitilisest süsteemist (valitsus, poliitilised parteid, valimised, parlament, monarhia) võrdluses Eesti süsteemiga. Samuti käsitletakse riigi eri osi: Inglismaad, Šotimaad, Walesi ja Põhja-Iirimaad, rahvusliku identiteedi küsimusi, haridust, religiooni ja kultuuri, võimaldades ÜK rahvaid paremini mõista, orienteeruda nende mõttemaailmas ja arutleda selle üle, mis eestlasi nendega ühendab ja millised on erinevused. Nii on võimalik ka oma maad paremini tundma õppida ja siinsete inimeste hoiakuid analüüsida.