6. Hindamise korraldus, põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise korraldus (Väljavõte kooli õppekava üldosast)
6.1. Hindamise alused
Hindamine kui õpetamise ja õppimise lahutamatu osa on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine, mis on aluseks edasise õppe kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.
6.1.1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest. Hindamise erisused on õppeaineti välja toodud ainekavades.
6.1.2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
6.1.3. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas määruses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel välja antud õigusaktides sätestatut.
6.1.4. Kui õpilasele on koostatud vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
6.2. Hindamise eesmärgid
Õpilaste hindamise eesmärgid:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks;
7) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
8) motiveerida õpilast hoolikalt õppeülesandeid täitma.
6.3. Hindamisest teavitamine
6.3.1 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi õppekavaga sätestatud hindamise kord on avalikustatud kooli kodulehel ning seda tutvustatakse kooli lastevanemate koosolekul. Lisaks on klassijuhatajatel kohustus tutvustada kehtivat hindamise korda õpilastele õppeaasta algul (esimeses klassijuhatajatunnis).
6.3.2. Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele aineõpetaja oma õppeaines õppeaasta, -veerandi või õppeperioodi algul, lähtuvalt aine spetsiifikast. Õpilane saab aineõpetajalt õppeveerandi või õppeperioodi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Ainenõuded avalikustatakse kooli kodulehel.
6.3.3 Õpilast ja tema vanemat teavitab VKG õppeveerandi jooksul saadud hinnetest e-päeviku kaudu.
6.3.4 Kui lapsevanemal ei ole võimalik kasutada e-kooli ja ta on sellest klassijuhatajat teavitanud, saadab klassijuhataja õpilase hinnetelehe vanemale koju kolm nädalat enne õppeveerandi lõppu.
6.3.5. Kui lapsevanem ei ole nõus õpilase hinnetest teada üksnes elektrooniliselt, teavitab VKG õpilast ning tema vanemat kokkuvõtvatest veerandi- ja aastahinnetest ning käitumise ja hoolsuse hindest klassitunnistusega.
6.3.6. Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada hinnete kohta teavet aineõpetajatelt.
6.4. Kujundav hindamine
Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.
6.4.1. Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane vastavalt vajadusele õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sh üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.
6.4.2 Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp kui õppimise päevik sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks.
6.4.3. Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
6.4.4. Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut, lähtudes õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (nt käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.
6.5. Käitumise ja hoolsuse hindamine
6.5.1. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse 1.–3. kooliastmel iga veerandi lõpus, gümnaasiumiastmel hinnatakse käitumist õppeaasta lõpus.
6.5.2. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
6.5.3. Kui gümnaasiumiastme õpilasele on määratud täiendav õppetöö, saab ta käitumishinde pärast täiendava õppetöö sooritamist või hiljemalt 30. augustiks.
6.5.4. Käitumise ja hoolsuse hinnete panekul arvestatakse aineõpetajate ja klassijuhataja hinnanguid.
6.6.5. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
6.6. Käitumise ja hoolsuse hindamine põhikoolis
6.6.1. Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes arvestab alati kaasinimestega, on igas olukorras viisakas, täidab järjekindlalt kooli kodukorra nõudeid, on kujundanud õppeperioodi jooksul klassi ja/või kooli head mainet ja kes ei ole põhjuseta hilinenud ega puudunud. Puuduvad märkused käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta.
6.6.2. Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes arvestab kaasinimestega, on viisakas, täidab kooli kodukorra nõudeid ega kahjusta kooli mainet ning kellel ei ole veerandi jooksul olnud rohkem kui üks põhjuseta puudutud õppetund. Õpilasel on kuni 2 märkust käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta.
6.6.3. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes vajab koostöös teistega pedagoogide ja lapsevanemate tähelepanu ja suunamist, täidab kooli sisekorra eeskirju, tunnistab oma eksimusi, kes puudub või hilineb põhjuseta. Õpilasel on 3 – 6 märkust käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta.
6.6.4. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid (7 ja enam märkust käitumise ning tunnikorra rikkumise kohta), rikub tahtlikult korda, ei allu õpetajate ja lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka juhul, kui õpilane puudub põhjuseta järjepidevalt, ka ühekordse õigusvastase või ebakõlbelise käitumise eest.
6.6.5. Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes täidab oma ülesandeid alati õigeks ajaks ja püüdlikult, hoiab laitmatult korras oma töökoha ja õppevahendid ning suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Puuduvad märkused õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta.
6.6.6. Hoolsushindega «hea» hinnatakse õpilast, kes täidab oma ülesandeid korrektselt, on õppetöös püüdlik, tema töökoht ja õppevahendid on korras, kuid kes pole alati järjekindel. Õpilasel on kuni 2 märkust õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta.
6.6.7. Hoolsushindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida alati oma ülesandeid, kes ei õpi võimete kohaselt, kes loodab järelevastamistele ning kelle õppevahendid pole korras ega alati kaasas. Õpilasel on 3 – 6 märkust õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta.
6.6.8. Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida õpetaja korraldusi, suhtub õppimisse lohakalt ja vastutustundetult, jätab sageli tegemata kodused õppeülesanded ja kellel puuduvad sageli vajalikud õppevahendid (7 ja enam märkust õppimata jätmise või õppevahendite puudumise kohta) või kellel on kahes või enamas aines mitterahuldav veerandihinne.
6.7. Käitumise hindamine gümnaasiumis
6.7.1. Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes õpib vastavalt oma võimetele, on püüdlik, töötab tunnis aktiivselt, kellel on kodused tööd tehtud, kes täidab koolikohustust ja järgib sisekorrareegleid eeskujulikult, kes ei puudu ega hiline põhjuseta. Eeskujulik õpilane suhtub lugupidavalt täiskasvanutesse ja kaasõpilastesse, käitub viisakalt, on kujundanud õppeperioodi jooksul klassi ja/või kooli head mainet, tema õppevahendid on korras ja õpilase enda välimus hoolitsetud, õpilaslik, töökoht on korras, korrapidajana täidab ta kohustusi püüdlikult.
6.7.2. Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes õpib vastavalt võimetele, töötab tunnis kaasa, kelle kodused tööd on tehtud, kes täidab koolikohustust ja järgib sisekorrareegleid, suhtub lugupidavalt täiskasvanutesse ja kaasõpilastesse, käitub viisakalt. Tema välimus ja õppevahendid on korrektsed, ta hoiab oma töökoha korras, täidab korrapidajana oma ülesandeid.
6.7.3. Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimete kohaselt, on saanud kuni kaks mitterahuldavat kursusehinnet, ta pole järjekindel koduste õppeülesannete täitmisel, on orienteeritud järelevastamistele. Ta ei pea vahel kinni sisekorrareeglitest, on saanud mitte rohkem kui ühe käskkirja põhjuseta hilinemiste või puudumiste eest õppetundidest, kuid ta tunnistab oma eksimusi ja parandab ennast, ei kahjusta kooli mainet, täidab koolikohustust rahuldavalt, tema töökoht ja õppevahendid on enamasti korras, korrapidajana täidab ta ülesandeid rahuldavalt.
6.7.4. Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kelle suhtumine õppetöösse on hoolimatu, tunnistusel on enam kui kaks mitterahuldavat kursusehinnet, ta ei täida kooli sisekorrareegleid, provotseerib (teadlikult) konflikte ja segab pidevalt tööd õppetundides, ei kanna kaasas vajalikke õppevahendeid, on korratu, ei täida korrapidajakohustusi, puudub pidevalt koolist või mõnedest ainetundidest, on saanud rohkem kui ühe käskkirja põhjuseta puudumiste või hilinemiste eest. «Mitterahuldava» käitumishinde saab ka õpilane, keda on karistanud korrakaitseorganid või kohus.
6.7.5. Iga õppeveerandi lõpus teeb sotsiaalpedagoog kokkuvõtte põhjuseta puudumistest ning esitab ettepaneku direktsioonile õpilasele käskkirja vormistamiseks (juhul kui klassijuhataja ei ole eelnevalt vastavat ettepanekut teinud). Käskkirja vormistamise aluseks võetakse kooli kodukorras sätestatud koolikohustuse mittetäitmise kord.
6.8. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
6.8.1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
6.8.2. Põhikooli 1. klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel I veerandil kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid.
6.8.3. Põhikoolis hinnatakse ainealaste teadmiste ja oskuste tulemusi numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis ja gümnaasiumis kümnepallisüsteemis.
6.8.4. Valikkursuste ja õppepraktika hindamisel võib õpetaja kasutada hinnanguid «arvestatud» või «mittearvestatud».
6.8.5. Uurimistööd hinnatakse viiepallisüsteemis.
6.9. Hindamine 1.–3. kooliastmes
6.9.1. Põhikooli 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse 1. veerandil kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid sõnadega: «väga hästi», «hästi», «rahuldav», «püüa rohkem».
Veerandi lõpus saab 1. klassi õpilane hinnangulehe, millel antakse kirjalik tagasiside õpilase sotsiaalsete oskuste kohta järgmiselt:
1) täidab koduseid ülesandeid ALATI, ENAMASTI, MÕNIKORD;
2) osaleb aktiivselt tunni töös;
3) hoiab korras oma õppevahendid ja töölaua;
4) on omandanud head käitumisharjumused tunnis ja vahetunnis;
5) töötab koos kaaslastega;
6) austab kaaslaste tundeid, õigusi ja vara;
7) vajaduse korral palub abi;
8) kuulab tähelepanelikult õpetajat ja kaaslast;
9) oskab ennast suuliselt väljendada;
10) oskab kasutada õppevahendeid.
Alates 2. veerandist saab põhikooli 1. klassi õpilane suulise ja kirjaliku sõnalise hinnangu asemel numbrilisi hindeid viiepallisüsteemis. Tunnistusel ei hinnata 2. veerandi lõpus õppeaineid, mida on üks tund nädalas. Kõiki õppeaineid hinnatakse tunnistusel 3. ja 4. veerandil.
2.–9. klassis ei hinnata tunnistusel 1. veerandi lõpus õppeaineid, mida on üks tund nädalas. Kõiki õppeaineid hinnatakse tunnistusel 2. ja 4. veerandi lõpus.
6.9.2. 1.–3. kooliastmes on teadmiste ja oskuste hinded viiepallisüsteemis.
Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see vastab täiel määral õppekava nõuetele. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimumpunktidest.
Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid pole täielik või selles on väiksemaid eksimusi. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimumpunktidest.
Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid selles on puudusi ja vigu ja kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada, ilma et tal tekiks edaspidi olulisi raskusi õpingute või igapäevaeluga. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimumpunktidest.
Hindega «2» ehk «puudulik» hinnatakse vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilane on nende õpitulemuste osas küll arenenud, aga teadmised ei võimalda tal edaspidi oluliste raskusteta hakkama saada õpingute või igapäevaeluga. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimumpunktidest.
Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimumpunktidest.
Õpetajal on õigus sõltuvalt töö raskusastmest ja õpilaste teadmiste tasemest muuta hindamisskaalat 5% võrra.
6.10. Hindamine gümnaasiumis
6.10.1. Gümnaasiumiosas hinnatakse teadmisi ja oskusi kümnepallisüsteemis.
6.10.2. Hindeskaala
«1» («nõrk») 0–19%
«2» («puudulik») 20–29%
«3» («puudulik») 30–49%
«4» («rahuldav») 50–53%
«5» («rahuldav») 54–61%
«6» («rahuldav») 62–74%
«7» («hea») 75–79%
«8» («hea») 80–89%
«9» («väga hea») 90–94%
«10» («väga hea») 95–100%
Õpetajal on õigus sõltuvalt töö raskusastmest ja õpilaste teadmiste tasemest muuta hindamisskaalat 5% võrra.
6.10.2. Gümnaasiumiastmes on teadmiste ja oskuste hinded kümnepallisüsteemis alljärgnevate kriteeriumite alusel.
Hindega «10» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus). Suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus on veatu ja see vastab täiel määral õppekava nõuetele. Esitus on loogiline ja mõtestatud. Õpilane oskab omandatut iseseisvalt ja loovalt praktikas rakendada. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «10», kui õpilane on saanud 95–100% maksimumpunktidest.
Hindega «9» («väga hea») hinnatakse õpitulemust, suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus on õige ja täielik ning see vastab täiel määral õppekava nõuetele. Esitus on loogiline ja mõtestatud. Õpilane oskab omandatut iseseisvalt ja loovalt praktikas rakendada. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «9», kui õpilane on saanud 90–94% maksimumpunktidest.
Hindega «8» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus on õige, vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid pole täielik või selles on väiksemaid eksimusi. Õpilane oskab enamasti omandatut iseseisvalt ja loovalt praktikas rakendada. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «8», kui õpilane on saanud 80–89% maksimumpunktidest.
Hindega «7» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus on põhiosas õige, olulises osas loogiline ja mõtestatud ja vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid pole täielik või selles on väiksemaid eksimusi. Õpilane oskab omandatut enamasti iseseisvalt ja loovalt praktikas rakendada, kuid töös on mõni puudus. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «7», kui õpilane on saanud 75–79% maksimumpunktidest.
Hindega «6» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus on põhiosas õige ja kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada, ilma et tal tekiks edaspidi olulisi raskusi õpingute või igapäevaeluga. Õpilane oskab enamasti omandatut iseseisvalt ja loovalt praktikas rakendada, muus osas vajab õpilane suunamist. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «6», kui õpilane on saanud 62–74% maksimumpunktidest.
Hindega «5» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus on põhiosas õige ja kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada, ilma et tal tekiks edaspidi olulisi raskusi õpingute või igapäevaeluga. Omandatud teadmisi praktikasse rakendades vajab õpilane suunamist. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 54–61% maksimumpunktidest.
Hindega «4» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus on põhiosas õige, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada, ilma et tal tekiks edaspidi olulisi raskusi õpingute või igapäevaeluga. Õpilane ei tule omandatu põhiosa praktikasse rakendamisega iseseisvalt toime ning vajab suunamist ja juhendamist. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 50–53% maksimumpunktidest.
Hindega «3» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus on oluliste puuduste ja väheste oskustega. Omandatud teadmiste põhiosa praktikasse rakendamises on olulisi puudusi ja eksimusi, vaatamata suunamisele ja juhendamisele on tulemus mitterahuldav. Õpilane on nende õpitulemuste osas küll arenenud, aga teadmised ei võimalda tal saada edaspidi oluliste raskusteta hakkama õpingute või igapäevaeluga. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 30–49% maksimumpunktidest.
Hindega «2» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus on oluliste puudustega ja näitab väheseid oskusi. Omandatud teadmiste põhiosa praktikasse rakendamises on olulisi puudusi ja eksimusi, vaatamata suunamisele ja juhendamisele teeb õpilane rohkesti vigu ega suuda teadmisi rakendada. Teadmised ei võimalda saada edaspidi hakkama õpingute või igapäevaeluga. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimumpunktidest.
Hindega «1» («arvestamata/ülinõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus ja/või selle tulemus näitavad, et õpilasel pole nõutavaid oskusi ega teadmisi. Omandatud teadmiste põhiosa praktikasse rakendamises on olulisi puudusi ja eksimusi, vaatamata suunamisele ja juhendamisele puuduvad õpilasel nõutavad teadmised ja oskused. Hinde «1» saab õpilane ka esitamata töö eest. Kasutades õpitulemuse hindamisel punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimumpunktidest.
Õpetajal on õigus sõltuvalt töö raskusastmest ja õpilaste teadmiste tasemest muuta hindamisskaalat 5% võrra.
6.10.3. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ning käimas oleva õppeveerandi või kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi.
6.10.4. Kui õpilane keeldub tööd ära andmast, kasutab kõrvalist abi, esitab plagiaadi või kirjutab maha, hinnatakse tema töö hindega «nõrk», mille ümbertegemist tal ei ole õigus nõuda. Kui aineõpetaja peab materjali järelevastamist vajalikuks, annab ta õpilasele vastastikusel kokkuleppel selleks võimaluse.
6.10.5. Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järele vastata või järeltöö teha. Järelevastamise ja järeltööde kord sätestatakse kooli õppekavas.
6.11. Järelevastamiste või järeltööde kord põhikoolis
6.11.1. Järelevastamisega seotud küsimustega pöördub õpilane aineõpetaja poole.
6.11.2. Järele saab vastata ainult põhjusega puudutud perioodil toimunud kontrolltöid või puuduliku hindega hinnatud kontrolltöid. Ebaõnnestunud töö järelevastamise võimalusi on aineõpetajaga kokku lepitud ajal ainult üks. Põhjendatud puudumise korral tuleb järele vastata 10 õppepäeva jooksul õpetajaga kokku lepitud ajal.
6.11.3. Kui õpilane puudub veerandi lõpus põhjusega ja kui aineõpetaja ei saa õpilasele hinnet välja panna, vastab õpilane vajaliku materjali järele 10 õppepäeva jooksul uue veerandi alguses.
6.11.4. Kui õpilane on veerandi jooksul teinud mitu järeltööd, on õpetajal õigus veerandi lõpus õpilast täiendavalt kontrollida, et veenduda veerandihinde objektiivsuses.
6.11.5. Treeninglaagris osalemise, mis ei ole kooli üldtööplaanis või seotud ühepäevase kooli esindamisega, peab õpilane kooskõlastama aineõpetajaga. Õpilane vastab selle materjali järele 10 õppepäeva jooksul õpetajaga kokku lepitud ajal.
6.11.6. Õppetöö ajal perereisil käinud õpilase järeleõpetamise eest vastutab lapsevanem. Õpilane vastab vajaliku materjali järele 10 õppepäeva jooksul õpetajaga kokku lepitud ajal.
6.11.7. Kui õpilane registreerib aineõpetaja juures end järeltööle, kuid ei saa mõjuval põhjusel järele vastata, peab ta aineõpetajat teavitama hiljemalt 6. tunni alguseks. Koolist puudumise korral teavitab õpilane aineõpetajat e-posti või telefoni teel. Kui õpilane ei teavita õpetajat, ei pea õpetaja andma uut võimalust järeltööks.
6.11.8. Tegemata tööd tähistatakse e-kooli päevikus hüüumärgiga (!).
6.11.9. Järele vastatud töö parandatakse e-koolis (parandatud hinne jääb tärniga).
6.12. Järelevastamiste või järeltööde kord gümnaasiumis
6.12.1. Järelevastamisega seotud küsimustega pöördub õpilane ISE aineõpetaja poole.
6.12.2. Järele saab vastata ainult põhjusega puudutud perioodil toimunud kontrolltöid või puuduliku hindega hinnatud kontrolltöid. Ebaõnnestunud töö järelevastamise võimalusi on aineõpetajaga kokku lepitud ajal ainult üks.
6.12.3. Spordivõistlustel või treeninglaagris (kolme ja enama päeva puhul taotleda kooli luba kodukorra p 5.2.3. ja 5.2.4. järgi) osalemise, mis ei ole kooli üldtööplaanis või seotud ühepäevase kooli esindamisega, peab õpilane kooskõlastama aineõpetajaga. Õpilane vastab vajaliku materjali järele 10 õppepäeva jooksul õpetajaga kokku lepitud ajal.
6.12.4. Õppetöö ajal perereisil käinud õpilase järeleõpetamise eest vastutab lapsevanem. Õpilane vastab vajaliku materjali järele 10 õppepäeva jooksul õpetajaga kokku lepitud ajal.
6.12.5. Kui õpilane registreerib aineõpetaja juures end järeltööle, kuid ei saa mõjuval põhjusel järele vastata, peab ta aineõpetajat teavitama hiljemalt 6. tunni alguseks. Koolist puudumise korral teavitab õpilane aineõpetajat e-posti või telefoni teel. Kui õpilane ei teavita õpetajat, ei pea õpetaja andma uut võimalust järeltööks.
6.12.6. Kui õpilane puudub kontrolltöö ajal põhjuseta või ei ilmu kontrolltööd tegema, kuigi viibis koolis, hinnatakse töö hindega «nõrk» ja õpetaja ei ole kohustatud võtma õpilast järele vastama.
6.12.7. Kui õpilane puudub kontrolltöölt mõjuva põhjusega, tuleb õpilasele anda võimalus järele vastata. Mõjuvaks põhjuseks loetakse puudumine haiguse tõttu; kooli esindamine võistlustel/olümpiaadidel/konkurssidel; viibimine kooliväliste huvikoolide/organisat¬sioo¬nide korraldatud esindusüritustel/võistlustel.
6.12.8. Tegemata tööd tähistatakse e-kooli päevikus hüüumärgiga (!).
6.12.9. Järele vastatud töö parandatakse e-koolis (parandatud hinne jääb tärniga).
6.12.10. Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlas teiste aineõpetajatega. Tööde kava kajastab e-kooli kontrolltööde loetelu, milles on kontrolltöö aeg kooskõlastatud teiste õpetajate ja õpilastega. Ühe koolipäeva jooksul võib olla üks mahukas töö (v.a tunnikontrollid).
6.13. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine veerandi-, poolaasta-, kursuse-, aasta- ning kooliastme hinneteks. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ja käimas oleva kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi.
6.13.1. Kokkuvõtvad hinded põhikoolis ja põhikooli lõpetamine
6.13.1.1. Õpilase õpitulemusi hinnatakse vastavas õppeaines 1.–3. kooliastmel kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul veerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
6.13.1.2. Õppeaines, mida õpitakse üks tund nädalas, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
6.13.1.3. Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või kelle hinne on jäänud välja panemata, koostab aineõpetaja kolmes eksemplaris individuaalse õppekava. Õpilasele võib määrata ka mõne muu tugisüsteemi (nt logopeediline abi, parandusõpe) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
6.13.1.4. Kümne tööpäeva jooksul pärast uue õppeveerandi algust lepitakse kokku vestlus, milles osalevad õpilane, lapsevanem, aineõpetaja, tugisüsteemide esindaja / juhtkonna esindaja. Vestlusel lepitakse kokku täiendava õppetöö aeg ja korraldus. Ühe mitterahuldava veerandihindega õpilase vestluse aja lepib kokku aineõpetaja, lapsevanema osalemine ei ole kohustuslik. Kahe või enama mitterahuldava veerandihindega õpilase vestluse aja lepib kokku klassijuhataja.
6.13.1.5. Aineõpetaja muudab veerandihinded pärast individuaalse õppetöö lõppu individuaalse õppetöö tulemusi arvestades ja lisab kommentaaridesse individuaalse õppetöö lõppemise kuupäeva või seletuse hinde muutmata jätmise kohta.
6.14. Täiendav õppetöö ja järgmisse klassi üleviimine
6.14.1. Õppenõukogu otsustab aastahinnete või -hinnangute alusel, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.
6.14.2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt poolaastahinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö on pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
6.14.3. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
6.14.4. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
6.14.5. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksameid, v.a õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
6.15. Põhikooli lõpetamine
6.15.1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel on õppeainete viimased aastahinded vähemalt «rahuldavad» ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami etteantud õppeainete valikust.
6.15.2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
6.15.3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab riikliku õppekavaga võrreldes teistsugused nõuded, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
6.16. Kokkuvõtvad hinded gümnaasiumis ja gümnaasiumi lõpetamine
6.16.1. Gümnaasiumiastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel teisendatuna viiepallisüsteemi.
6.16.2. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul selle kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
6.16.3. Gümnaasiumiosas kutsutakse «nõrgalt» ja «puudulikult» edasijõudvad õpilased aru andma kas klassijuhatajale, aineõpetajatele, direktsioonile, õppenõukogule või hoolekogule, arvestades klassijuhataja ja aineõpetajate ettepanekuid.
6.16.4. Õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendavat õppetööd.
6.16.5. Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu.
6.16.6. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta koondhinded ning käimas oleva õppeveerandi või kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi.
6.17. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine gümnaasiumiastmes
Õppenõukogu, mis lõpetab 10., 11. ja 12. klassi õppeperioodi, määrab õpilasele täiendava õppetöö ainetes, mille pool või üle poole kursusehinnetest on mitterahuldavad. Klassijuhataja teatab lapsevanemale õppenõukogu otsuse täiendavale õppetööle jätmise kohta.
6.17.1. Täiendava õppetöö aja, korra ja mahu määrab aineõpetaja. Kui aineõpetaja peab vajalikuks, võib ta lubada kursusehinnet järele vastata ühe kuu jooksul pärast mitterahuldava kursusehinde väljapanemist. Õpilane ei saa nõuda võimalust vastata järele käimas oleva õppeaasta mitterahuldavat kursusehinnet enne õppeperioodi lõppu.
6.17.2. Aineõpetaja parandab kursusehinded pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi, ja lisab e-kooli kommentaaridesse hinde muutmise kuupäeva või seletuse selle muutmata jätmise kohta.
6.17.3. Kursusehinded, mis on 30. augustiks parandamata, jäävad mitterahuldavaks ja neid arvestatakse vastavalt kooliastmehinde väljapanemise korrale.
6.17.4. Eelmise õppeaasta kursusehindeid ei saa järgmisel õppeaastal parandada.
6.17.5. Kui kooliastmehinnet ei ole võimalik 12. klassi õppeperioodi lõpus välja panna mitterahuldavate kursusehinnete tõttu, määratakse õpilasele täiendav õppetöö.
6.18. Gümnaasiumi lõpetamine
6.18.1. Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:
1) kelle kohustuslike õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad;
2) kelle valikkursuste hinded või hinnangud vastavad gümnaasiumi kehtestatud nõuetele;
3) kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid. Riigieksami mitterahuldava tulemuse korral sooritatakse vastavas õppeaines direktori kinnitatud materjalide alusel eksam, mille vähemalt rahuldav hinne annab õiguse gümnaasium lõpetada;
4) kes on sooritanud kooli küpsuseksami. Küpsuseksami põhiosa moodustab kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenev ainevaldkond või ainevaldkonnad. Lisaks sellele peavad küpsuseksamid hõlmama teadmisi ja oskusi sotsiaalainete ja loodusainete ainevaldkonnast;
5) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul lõpueksamiga võrdväärse uurimustöö või praktilise töö.
6.18.2. Gümnaasiumi lõpetanuks loetakse ekstern, kes on sooritanud lõikes 3 nimetatud eksamid ning on sooritanud aineeksamid nendes kursustes, milles tal puuduvad kursuste hinded või milles ta ei ole tõendanud teadmisi ja oskusi varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses.
6.18.3. Lõpueksamite korraldamise, sealhulgas lõpueksamite eritingimustel sooritamise tingimused ja kord sätestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 29 lõike 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega.
6.18.4 Hariduslike erivajadustega õpilastele, kellele on «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 13 lõike 5 alusel individuaalse õppekavaga sätestatud kohandatud nõuded, võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas nõutavate õpitulemuste saavutatus. Lõputunnistusel kajastub niisugusel juhul info kohandatud nõuete kohta õppeaineti.
6.19. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
6.19.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada 10 päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
6.19.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.