1880 aastal organiseeriti Võru linnas Aleksandri kooli kõrval õpetajate abiks komitee, mis 1889 aastal korraldas õpetajatele kursused, seoses koolide üleminekuga venekeelsele õppesüsteemile..

Enne 1880 aasta reformi valitses koolides saksa keel, 1885 aastast algas russifitseerimine, s.t õppekeeleks sai vene keel. Nii jätkus kuni 1905. aastani. Alates 1905-1907 aastatest tekivad eestikeelse õppega koolid.

Võrus oli selline kool esmakordselt avatud 1810 aastal. See oli nii poistele kui tüdrukutele mõeldud põhikool, mis töötas kuni 1869 aastani.

Esimene kool, kus aga venelased said õppida oma emakeeles, oli avatud 1885 aastal, see oli kirikukool tüdrukute jaoks. Kool oli väike, ainult viisteist 10. aastast ja vanemat õpilast, nooremad lapsed olid n.ö. koduõppel.

1919. aastal (Eesti Vabariigi ajal) hakkas tööle venekeelse õppega erakool ehk algkool. Tema tarbeks oli ostetud hoone aadressil Jüri 39.

1 oktoober 1945 aastal on praeguse vene kooli sünnipäev.

Osaline põhikool seadis end sisse kahekorruselises puust hoones kus oli 7 klassiruumi. Esimene kooli direktor oli Võskub N.I Esimene kooli õppealajuhataja oli Tops E.L. Õpilasi kogunes 131.

Tops E.L mälestustest:

"Raske oli tööd tühja koha pealt alustada. Meile eraldati 7 klassiruumi, aga klasse oli 5. Üks klassiruumidest oli õpetajate toa all kust kappidega eraldati nurk - see oli siis direktori ja õppealajuhataja kabinet. Elati sõbralikult. Suured raskused olid õpikute, vihikute ja söögiga, kuid inimesed olid siis sõbralikumad ning aitasid teineteist."

1954. aasta juunis toimus keskkooli esimene lõpuaktus. Lõpetajaid oli 17. Klassijuhataja oli A.R.Nizo

A. R. Nizo mälestustest:

"Koolis oli palju ülekasvanuid õpilasi, kellelt sõda lapsepõlve ära võttis. Halvasti riides, näljas, kuid paljudel oli suur soov õppida. Keskkoolis õppised need, kes tahtsid pärast oma õpinguid jätkata. 17 lõpetajatest 12 said kõrghariduse."

L. A. Kuke mälestustest (õppis koolis 1950-1953 aastatel, 5-7 klassis, seejärel töötas meie koolis):

"Meelelahutusi oli tollel ajal vähe: Võrus oli üks väike kinosaal, kuid meil ei olnud alati raha, et kinno minna, televiisoreid polnud, kuid kõik elasid lõbusalt: tegelesime spordiga, käisime matkamas. Koolis toimus palju võistlusi: luule, laulude, kunstivõistlusi. Lugesime palju, kuid raamatukogu oli koolis vaene- mahtus kahte kappi ära, vahetasime üks teisega raamatuid."

Järgmised 10a. (1965-1975a.) töötas koolis pidevalt 20 klassikomplekti. Erandiks on 1972 -1973 õ.a. 21 klassikomplektiga ja kõige suurema õpilaste arvuga - 607. Õnnetuseks täpseid andmeid kooli õpilaste arvust teistel perioodidel pole.

Kogu kooli ajaloo jooksul vahetati mitte ainult oma asukohta vaid ka nime:

1945-1948a. - mittetäielik keskkool

1948-1951a. - seitsmeklassiline kool

Esimesest augustist 1951 aasta - 2. põhikool

1998 aastast - Võru Vene Gümnaasium

2009 aastast - Võru Vene Põhikool

Võru Vene Põhikool oli ainuke venekeelse õppega kool kahe maakonna peale (Võru ja Põlva).

Aastatega on koolil kogunenud traditsioone, mida me hoolikalt hoida üritasime.

Üks kooli traditsioonidest, millel on sügavad juured (mitte vähem kui 20 aastat) on jõuluetendus gümnaasiumile. Kava teevad lõpuklassi õpilased. Iga lõpetaja üritab olla originaalne ning suhtub asjasse suure vastutusega.

Siiani elas ka teine ammune traditsioon - vilistlaste kokkutulek veebruari esimesel laupäeval.

Ebatavaliselt möödus koolis vene vastlapäev. Ürituste hulka kuulusid igasugused huvitavad mängud. Lõpus põletati hernehirmutist, mis tähendab, et talvel on aeg ära minna, on kevade aeg.

Kogu oma 50-ne aastase ajaloo jooksul Võru 2. Keskkoolil oli olnud väga palju huvitavaid üritusi. Seda tõendavad paljud fotod ning viimasel ajal on olnud olemas ka võimalus ühte teist videole salvestada.

Kuna õpilasi on väheks jäänud, lähenes lõpule ka kooli ajaloo kirjutamine. Alates 2009 aasta septembrist lõpetati gümnaasiumihariduse andmine ning koolist sai põhikool. Kooli ajalugu lõppes 2010a. juunis siis kui lõpetas viimane lend 9.klassi õpilasi ning kool sulges oma uksed seekord juba lõplikult.